Sekretär

Olin juba mõnda aega mõtelnud, et tahaks omale kirjutuslauda, aga suurt ei tahaks või hoopis puhvetit või kummutit, aga kirjutuslauda ikka ka, aga hästi pisikest jne. Vaatasin ringi siin ja seal, kas miski mind inspireerib kui ükspäev nägin osta.ee-s sekretäri. Pisikest. Mõõtsin ja mõlgutasin ja aina enam hakkas tunduma, et just seda mul ongi vaja. Ja nii ma ta ära ostsingi.

Ajahammas on teda siit-sealt natukene purenud. Eriti palju on purenud klapi alumisest servast. Küllap seepärast, et niiskuse käes pole klapp enam hästi käinud ja siis on seda jõuga siiski avatud ja spoonile liiga tehtud. Ja muidu ka siit-sealt kratsitud ja kraabitud. 

Lakk oli seekord mingit eriliselt tugevat sorti. Kui sisu sai puhtaks mingit uut lakieemaldit kasutades ja üsna lihtsalt, siis muu osa sai ikka jällegi kraaprauaga ära kraabitud. Aga lõpuks tema puhtaks sai ja selle näritud serva asemele sai pandud spooniriba, sest nende hambajälgede parandamine oleks ikka väga tüütu olnud. 

Õnneks mujalt polnudki väga vaja midagi paigata. Oleks ju võinud, aga seekord läks nii, et siia-sinna jäid väiksed armid. Lihvimine ja lakkimine, šellakit 6 kihti pintsliga ja siis vähemalt 3, aga pigem enam kihti poleerpalliga. Sest kui töö paistab otsa saama hakkavat, siis on ju vaja vahelihvi käigus kogemata sellised jutid tõmmata, et tuleb ikka põhjalikult uuesti lihvida ja lakkida. Ja siis sai kogemata toetatud äsjalakitud detaili servale ja sinna seeläbi kummikindajälg jäetud ja jälle lihv ja lakk ja... 

Aga lõpuks sai suuremad kriimud likvideeritud ja otsustatud, et on valmis.