Saturday, April 8, 2017

Topised

Mulle on meeltmööda uneteadlaste seisukoht, et voodi olgu ainult magamiseks. Aga vahel, õnneks küll väga harva, juhtub nii, et et uni ei tule. Või läheb mingil põhjusel valel ajal ära. Siis võiks ju näiteks raamatut lugeda kuni ta jälle tuleb. Või tuleb päästev äratuskell. Aga voodis külitades jääb küünarnukk valusaks. Ja pea- või seljatoe asemel on mul voodipeatsis õõtsuv riiul, mille vastu end küll toetada ei saa. Voodi kõrval olev sein on ju jällegi külm ja kõva.
Kuna voodis istumine ja selja toetamine polnud sugugi akuutne probleem, ma sellega ka ei tegelenud.  Kuniks viimatisel IKEA retkel jäi silma, et seina äärde lükatud kušeti kohale oli seinale pandud köögireeling, mille küljes rippusid diivanipadjad. Ja oligi lihtsast kušetist saanud seljatoega diivan. Mõistsin, et sellist lahendust on mullegi vaja. Lisaks hakkas mõte keerlema selle ümber, et riidekapis võtavad terve riiulijao ruumi ära parasjagu kasutuses mitteolevad tekid ja padjad. Mõtlesin ja mõtlesin, kuidas neid ripp-patju konstrueerida nii, et need oleksid ilusad, nende sees saaks hoiustada tekke ja patju ja ma tuleksin nende õmblemisega toime. Tuli kuskilt otsast lihtsustama hakata. Ja äkitselt plahvatas, et riputada saab riidepuid. Ja riidepuu peal ripuvad ju riided. Sageli nööpidega!
Paistab, et olen hea laps olnud, jõuluvana tõi mulle jupi mööblitoru ja kaks triiksärki, mis pääsesid seeläbi triiksärgimaale tagasiminekust. Õmblesin särgid alt kinni, toppisin tekid ja padjad neile kõhtu ja riputasin ilusti puu peale rippuma ja koos puuga voodi kõrvale toru külge.
Tadaa, seljatugi missugune :)
Ja kui meel on kurb, saab neid kaissu võtta. Ja kui meel on must, siis maksahaagi anda :p