Kudumunad

Kõigepealt nägin ma neid 1nipi blogis. Imetlesin. Ihalesin. No ja kui keeruline see ikka olla saab? Siis vaatasin viidatud videot. No ja siis vaatasin juutuubis neist veel mõnda videot. Seda vaadates tundus plagiaat pausivõimaluse tõttu imelihtne.
Ja oligi lihtne muster maha joonistada ja järele kududa. Aga maailm on siiski õiglane. Haarates vihku, et omi mustreid juurde joonistada, torkasin sukavarda omale nii 1,5 cm pikkuses peopessa naha sisse. No ja ega need omad mustrid ka kõik niiväga omad ei saanud, võtsin ikka Kihnu Roosi kindakirjade raamatu appi.

Septembris-oktoobris oli mul palju häid mõtteid, mida lähematele inimestele jõuludeks ise teha. Milliseid kaarte ja milliseid kingitusi. Aga läks, nagu tavaliselt, või natuke halvemini :) Ehk et kaarte saatsin mõned üksikud (ajanappusele lisaks olin ma jälle ära kaotanud kõik aadressid. Jaa, mõistagi ma avastasin eelmisel nädalal, et ma olin suurema osa neist märkmikust arvutisse ümber kirjutanud, kuid märkmikku taga otsides polnud mahti arvutist vaadata) ja isetehtud kingitusi, neidki näärideks, said vaid mõned kolleegid, kelle puhul ma kahtlustasin, et neil on eelmiste aastate mõjul tekkinud mõningane ootus. Munesin neile siis mõned jõulukuulid. Mina tegin nad puuvillasest lõngast, valge on vanaemalt saadud nõuka-aegne kraam, punane tänapäevane, vardaks "tavalised sukavardad" ja sisse sai topitud villa.