Antiiklõngast kampsun

See ei ole tegelikult päris koroonakampsun, sest alustasin selle kampsuni tegemist juba jaanuaris kui ma kodus haige olin. Aga tõsi on, et need tunnid ööpäevast, mis muidu kulusid tööle ja koju sõitmisele, olid nüüd kudumiseks kasutada. Mõttes oli midagi sellist mõlkunud kaua, haigena kodus konutamine aitas lõpuks tegudeni jõuda. Üksiti püüan ellu viia ka projekti "koome ära", ehk leida mõtte teostamiseks materjal oma lõngavarudest ja leida olemasolevatele lõngadele sobilik rakednus. Häda on ju selles, et neid ajaloolisi lõngu pole kuskilt juurde ostma minna kui lõng saab otsa enne kui rõivatükk valmis.

See valge lõng on kuuldavasti villavahetusest minu vanavanaema lammaste villa vastu saadud lõng. Oleks väga hea pitssalli lõng, aga paraku on ebakvaliteetne, jämedus on väga varieeruv. Olen sellest püüdnud kududa, aga tulemus on väga ebaühtlane. See sinine jällegi on ilmselt minu lapsepõlves (või kui uskuda markeeringut God 74, siis enne seda) kuskilt kätte sadud välismaa lõng. Täissünteetiline! Tundus, et kui need kaks kõrvuti võtta, võiks saada tulemuse, mis on soe ja hoiab vormi. Natuke oli hirmus ka mõelda, et lõngad ca 50 aastat oma aega oodanud ja nüüd ma võtan ja teen neist sellise kampsuni. Millest pole üldse teadagi, millise, ega seda, kas see päriselt ka välja tuleb. Olin vaadanud internetist selliste ringselt kootud kampsunite pilte ja ükski polnud nagu päris see. Sestap tuli kampsun ise konstrueerida. 

Hakkasin keskelt minema, kasvatades igal ringil 8 silmust. Muster nr 8 raamatust Pitsilised koekirjad.

Kui ring oli nii suur, et sektorid 3 ja 6 olid jõudnud õlgadeni, võtsin 3. ja 6. sektori silmused abivardale ja lõin järgmisel ringil samapalju silmuseid uuesti üles ja jätkasin ringselt kudumist kuni hõlmad eest kinni ulatusid. Servaga oli kõige keerulisem, mind oli sellist kampsunit kudumast tagasi hoidnud see, et mulle tegelikult ei meeldi, et tagasi pöörduv krae näeb teistsugune välja. Ehk leiutasin pikalt sinna sellist serva, mis oleks mõlemalt poolt ühesugune. Mingi pitsivariandi isegi leiutasin, aga rahul ma sellega ikka polnud. Kui aga häda oli kõige suuem, jäi juhuslikult ette see artikkel https://www.interweave.com/article/knitting/guide-reversible-knit-cables/ ja tundus põnev proovida. Pitsilise kampsuni serva selline paks palmik pole tegelikult minu esimene eelistus, aga kuna ühtki paremat mõtet ka ei tulnud, siis jäi nii. Selline kahepoolne palmik on aja-ja lõngamahukas ettevõtmine, aga tulemus mulle meeldib. Palmiku kudusin ristipidi põhisoale kohe külge. Selleks lõin heegelketi abil üles 22 silmust (2+2*(3+3+3) + 2) ja igal sissepoole suunduval real tõstsin viimase serva silmuse üle järjekordse põhiosa silmuse. Kui ring täis sai, harutasin heegelketi silmuste ümbert ära ja silmasin ülemise ja alumise kihi eraldi kokku SIIT leitud õpetuse järgi. 

Käiste kudumiseks korjasin õla pealt 4 silmust ülesloodud silmustest ja 4 abivardalt ja kudusin edasi-tagasi kehaosa mustrit, korjates iga rea lõpus käeaugu servast ühe silmuse juurde. Jätkasin nii kuni kummastki servast oli korjata veel 8 silmust ja korjasin parempidisel! real viimased 16 silmust korraga ning jätkasin ringselt kudumist. Nende viimaste 16 silmuse ulatuses kudusin käe alla lihtsalt parempoolset kudet. Igal 5. real kahandasin käe all 2 silmust, kududes kaks parempidi kokku ja tõstes ühe üle nende. Kui käis oli meelepärase laiusega, lakkasin käe all kahandamast ja kui käis oli soovitud pikkusega, lisasin ka käise otsa palmikust kätise. 

Lõnga kulus kokku 350 grammi ja aega ca 80 tundi. Varras nr 5.

Pildistamises pole ma kuigi osav, aga poseerimises olen veel nõrgem, seega pidi laps modellitöö enda teha võtma.