Saturday, December 1, 2012

Miks ma vihkan porolooni

Tõsi ta on, porolooni ei salli ma sugugi. Viimati tõdesin seda eelmise postituse toolidega seoses. Tegelikult saigi ju toolide kordategemine alguse muuhulgas sellest, et toolipõhju kattev kangas oli kohati katki kulunud. Kiskusin kangaserva lahti ja seal see oligi, võigas kleepuv ollus, mis oli kunagi olnud poroloon. 



Kraapisin seda pahtlilabidaga ära. Vastikvastikvastik. Kõik kleepis.



Maha kraabitud poroloonisodi.



Ilmselgelt ei saa istuda nende kleepivate põhjade peal. Ja uue porolooni panemine ei tulnud mõttessegi. Oleks ju võinud ka lihtsalt vatiiniga leppida, aga kohtusin polstriõpetajaga ja noh, süües kasvab isu ja siis tunduski, et kui keeruline see siis ikka olla saab ja üleüldse, eksole....

Niisiis, otsustasin keerulisema lahenduse ja originaalitruudusest loobumise kasuks. Radikaalse liigutusena puurisin toolipõhjad auklikuks. 



Klammerdasin toolipõhjade külge nööri (sellel on spetsiaalne nimi ka, aga läks meelest ära)...



... ja toppisin nööride alla meriheina. Selline... jõulune nägi see asi välja.



Et hein tooli sees paigal püsiks, tuli kotiriie ja hein läbi õmmelda, selleks said ka need augud puuritud. 



Edasi oli vaja see hein kotiriide alla taltsutada. Nii, et servad ja nurgad ühesugused saavad...



Ja vähe sellest, tegelikult nii, et kõik viis ühesugused saavad... Isegi kahe ühesuguse soki kudumine on väljakutse ja seal saab silmuseid  ja ridu lugeda. Siin aga pidi seda silma ja käe järgi tegema. 



Sellega väljakutsed ei lõppenud. Lisaks tuleb ka iga põhja serv õmmelda tugevaks kandiks, et põhi vormi hoiaks. Ja jällegi, kõik peaksid, teoorias, ühesugused saama... 



Vatist tasanduskiht ja vaheriie ja pealisriie on veel puudu, nagu ka puitosa peits ja lakk, aga hakkab looma...


1 comment:

  1. Mulle meeldivad su mööbi-teemalised tegemised, põnev. Mul on samuti toolide taastamine praegu pooleli.
    Porolooni osas olen nõus, vstikuks kleepuvaks olluseks muutub see pikema aja jooksul... väk :)

    ReplyDelete