Riidekapiaasta

Aasta tagasi võtsin riidekapi kaasa ja läksin Nikerdajate juurde teda ilusamaks vuntsima. "Enne" pilt jäi tegemata. Küll aga tegin mõned pildid suurematest vigastustest ja muudest iluvigadest, nagu näiteks põrandavärviseks saanud jalg.

Vana lakk oli paks, selle eemaldamine võttis nädalaid.

Edasi tuli lihvimine-lihvimine-lihvimine. Iseenesest muidugi on suurt pinda ikka lahedam lihvida kui peenikesi pilpaid. Aga kole palju oli seda pinda. Pärast lihvimist ma muudkui liimisin ja liimisin. Iga kord leidus veel mõni koht, kust spoon lahti oli. Mõnest kohast oli päris katki ka, sinna tuli paigad panna. Üks jalg tahtis natuke paikamist.

Kõige pikemad pitskruvid olid peaaegu liiga lühikesed.

Niiviisi sai spoon paigatud...

... ja vanale puidule sarnasemaks peitsitud.

Mõni paik tuli natuke kehvemini välja.

Paigad peal, lahtised kohad liimitud, peits ja siis šellak. Palju šellakit. Kihtide lugemine läks muidugi ükshetk segamini. Aga umbes 10, ma arvan. Igatahes, juulis sai kapp koju ja riided said kappi. Ja kohvrid kapi otsa.