Ilusaid mustrilisi plaate kohvris koju tassida ei tundunud realistlik. Ja mustreid on nii plaju ja pind nii väike ja üldse... Nii jäi aastateks pähe mõlkuma mõte teha see tagasein must-valgetest kivikestest. Aegajalt mõtlesin, mis see võiks olla, ehituspoodi sattudes käisin ikka ka plaadiosakonnas nillimas, mida sellist pakutakse, millest saaks sedasorti seina teha. Ma arvan, et ma ei kasutanud sellest mõeldes kordagi sõna mosaiik. Aga ükski kujund ei kõnetanud ja kuidagi ei saanud selle asjaga minema.
Kuniks tabasin end mõttelt, et Lissaboni tänavad võivad ju toredad olla, aga meil siin on meie enda mustrid. Võtsin riiulist Kihnu Roosi kindakirjade raamatu, mis mind ennegi aidanud, ja seal on ju ometi lehekülgede viisi ilusaid kahevärvilisi mustreid. Ehituspoes müüdi ka musta-valgekirjut klaasmosaiiki. Joonistasin õhinal mustreid, koukisin ostetud klaasmosaiigi tükikesed alusvõrgu küljest lahti ja jäin jälle jänni. Nuputasin, mis ma nuputasin, aga ega mul head mõtet ei tulnud, kuidas need tükikesed ilusti mustrina sinna seina saada. Eriti arvestades asjaolu, et mul ei tule ka joonlauaga sirgete joonte tõmbamine kuigi hästi välja.
Internet on, teadagi, imeline ja seekord juhatas see mind Kalamaja mosaiigistuudiosse. Võtsin oma mõtted kaasa ja läksin kohale umbes sellise jutuga, et tahaks teha, aga täpselt ei tea, mida ja täpselt ei tea, kuidas. Mosaiigistuudios võeti mind avasüli vastu, kiideti ideed heaks, lohutati sellega, et sirged jooned on üle hinnatud ja asusime vaikselt pusima. Kuna mu valmis varutud tükikesed esimesel korral suure ähmiga maha jäid, siis tegin esimeseks näpuharjutuseks ja töövõtetega tutvumiseks ühe väikse küünlahoidiku.
Sai selgeks, et mu mõte on teostatav. Muster sai parajamaks joonistatud, katsetatud mitmeid töövõtteid ja abivahendeid sirgete ridade ja ühtlaste vuugivahede saamiseks. Jäi veel üks oluline kunstiline küsimus. Mis värvi teha vuugid? Must ega valge ei tundunud kumbki hea. Hall? Ei tundunud nagu ka päris see. Aga põrand on ju sinine, seega tuli mõte teha sinised vuugid. Igaks juhuks tegin proovilapiks ühe kuumaaluse ja jäin tulemusega rahule.
Oli aeg sättida vineertahvlile kile alla ruudulise kaustiku lehed, mõõta välja majakad, kinnitada alusvõrk ja hakata tükikesi mustri järgi võrgule liimima...
Mosaiik valmis laotud, oli vaja see kuidagi seina külge saada. Selleks tuli juhendaja mulle külla, õpetas natuke plaatimise algtõdesid ja saigi sein plaaditud ja vuugitud.
Mosaiikimine on üks ütlemata teraapiline tegevus. Ja Kalamaja mosaiigistuudio üks ütlemata mõnus koht.
