Sellised nad olid. Siit-sealt natuke kulunud, mõni väiksem jupike puudu. Tegelikult on neid kokku 5.
Ühel neist on säilinud ka originaalmarkeering, kahjuks aga on tootmisaasta viimane number sildile ära mahtunud.
Mõnel jalal oli muudki viga peale maha tulnud laki.
Ja et tapid ka logisesid, siis edasi sai neist nii...
Edasi, nagu tavaliselt, lakieemaldusvahend. Aga, nagu juuresolevalt pildilt näha, on vahepeal sekkunud Euroopa Liit, tervisekaitse ja keski või miski, igatahes on keelatud eelmine lakieemaldi ja uues on uus toimeaine. Mis ei toimi üldse nii ägedalt kui eelmine. Alguses proovisin nagu varem, saepuru ja harjaga, aga lakk, olgugi siit-sealt maha kulunud, avaldas tõsist vastupanu.
Vahetasin töövahendit, harja sa saepuru asemel võtsin kasutusele kraapraua. Meenusid kooliaja suved kui tuli käia suvevaheajal koolis klassi laudu klaasitükiga lakist puhtaks kraapimas. Lakieemaldi teeb seda tööd küll lihtsamaks. Ja kraapraud on ohutum tööriist kui klaasikild. Parempoolsed jupid töödeldud harja ja saepuruga, vasakpoolsed kraaparauaga. Jäin kraapraua juurde.
Mõned tahtsid tõhusamatki liimimist
Puuduolevad ribid tuli vineerist ja spoonist kokku liimida. Ja et nad teistega sarnaselt paindesse saada, lähenesime loominguliselt ja pitsitasime nad toolide kumerate detailide vahele. Töötas küll. Höövlit ma polnudki siiani pidanud kasutama, nüüd siis sain spooniservi maha hööveldada.
Katkine jalg sai kinni liimitud
Ja esimene patsientidest uuesti kokku tagasi
Tooliparanduse 5 etappi. Vasakult: remonti vajav tool, juppideks võetud tool, jupid ilma lakita, lihvitud jupid ja uuesti kokku liimitud tool.
Nüüd siis veel peits, lakk ja põhjad...
