Töökindad

Andsin sügisepoole kergekäelise lubaduse Väikevennale sünnipäevaks töökindad kududa. Sest Väikevennal on sama mure kui mul endal - käed külmetavad kogu aeg. Ja ma ei saa aru, miks ei võiks suunata arvuti ventilaatorist tulevat sooja õhku sõrmedele, selmet kütta lihtsalt tuba või, halvemal juhul, süle. Endal on mul tööl abivahendiks üks peenvillane poolkinnas. Vasaku käe oma. Aga külmetab peamiselt parem, hea ikka, et kindal sõrmi pole, panen siis vasaku käe kinda paremasse kätte, mis sest, et pitsimuster sel moel peopessa jääb. See on nagunii lihtsalt proovikinnas. Proovisin kududa peenikesest villasest peenikese vardaga ja käeseljale natuke pitsimustrit. Ma usun, et mul oli mingi väga hea ja kaval mõte, mis sundis mind kuduma kahte vasaku käe kinnast, erineva mustriga, ja ei ühtki parema käe oma. Aga kuna lõng on tiba ebaühtlane ja varras vale jämedusega, siis mulle ei tundu, et ma peaksin neile puuduvad parema käe kindad juurde tegema.
Igatahes, mõistes venna muret, asusin talle kindaid meisterdama. Soetasin värvilise lõnga, et ei tekiks tahtmist palmikutega mässata. Aga ikka tekkis. Niipalju end talitsesin, et tegin lihtsalt öökullid. Isetegija abiga on see muster leitud, kui teise kindani jõudsin, siis esimese hooga enam ei leidnud ka. Ja rohkem ei otsinudki. Esimest korda elus tegin ka kiiluga pöidla. Ja ei läinud kuud aegagi sünnipäevast mööda kui kindad saidki valmis :)



Öökullid lähemalt


Lõng Schachenmayr Cotton Eco Color, kulus natukene üle ühe toki. Vardad 2,5 ja 13 silmust vardal.

Kudumunad

Kõigepealt nägin ma neid 1nipi blogis. Imetlesin. Ihalesin. No ja kui keeruline see ikka olla saab? Siis vaatasin viidatud videot. No ja siis vaatasin juutuubis neist veel mõnda videot. Seda vaadates tundus plagiaat pausivõimaluse tõttu imelihtne.
Ja oligi lihtne muster maha joonistada ja järele kududa. Aga maailm on siiski õiglane. Haarates vihku, et omi mustreid juurde joonistada, torkasin sukavarda omale nii 1,5 cm pikkuses peopessa naha sisse. No ja ega need omad mustrid ka kõik niiväga omad ei saanud, võtsin ikka Kihnu Roosi kindakirjade raamatu appi.

Septembris-oktoobris oli mul palju häid mõtteid, mida lähematele inimestele jõuludeks ise teha. Milliseid kaarte ja milliseid kingitusi. Aga läks, nagu tavaliselt, või natuke halvemini :) Ehk et kaarte saatsin mõned üksikud (ajanappusele lisaks olin ma jälle ära kaotanud kõik aadressid. Jaa, mõistagi ma avastasin eelmisel nädalal, et ma olin suurema osa neist märkmikust arvutisse ümber kirjutanud, kuid märkmikku taga otsides polnud mahti arvutist vaadata) ja isetehtud kingitusi, neidki näärideks, said vaid mõned kolleegid, kelle puhul ma kahtlustasin, et neil on eelmiste aastate mõjul tekkinud mõningane ootus. Munesin neile siis mõned jõulukuulid. Mina tegin nad puuvillasest lõngast, valge on vanaemalt saadud nõuka-aegne kraam, punane tänapäevane, vardaks "tavalised sukavardad" ja sisse sai topitud villa.